Pange Poisid, pange nüüd!
Pildil: Valli Pang (ees) ning tema poisid (vasakult) Mati Kabanen, Valeri Luukka, Ülar Meekler, Margus Raidma, Arved Kesa, Valdo Laas, Bernhard Aaremaa ja Valdis Paltser
On neljapäeva õhtu ja Viljandi Ingeri maja teiselt korruselt kostab lõbusat suminat. Ümber laua istub trobikond valjuhäälseid mehi ning neid kantseldab juttu vadistav naisterahvas. See naine on koorijuht Valli Pang. Juba peaaegu 30 aastat on see seltskond, Pange Poisid, jaganud üksteise rõõme ja muresid ning vedanud mööda ilma lauluvankrit. Nüüd valmistub meesansambel oma juubeliaastaks. Et ühel pundi liikmel Bernhard Aaremaal alias Benil on sünnipäev, on olemine keskmisest pidulikum. Saab suitsuvorsti ning kurki, mille Valli Pang on ise oma väikeste kätega marineerinud. Pudelike hundijalavettki piilub keset lauda ilutseva potilille tagant. Ehkki üheksapealise laululohe jutuvadast on keeruline fakte kinni püüda, üritan esiti Pange Poiste ajaloo kohta uurida. Kohe saab selgeks, et juhendaja perekonnanimega pole meesansamblil mingit pistmist. «Viljandi kultras toimusid vanasti vokaalansamblite ülevaatused,» meenutab Valli Pang. «Istusime koridoris oma etteastet oodates. Nime meil siis veel polnud, olime lihtsalt Vastemõisa rahvamaja meesansambel. Keegi läks mööda, ütles: «Mis te passite, poisid, pange kah!» ja lõi kõrisõlme pihta nipsu. Sealt see nimi tuli.» Pange Poiste koosseisus on praegu üheksa meest, tipphetkel on hõbekõride arv küündinud ka 11-ni. Samas on olnud ülesastumisi, kus on suu lahti teinud vaid kolm-neli liiget.
Kes tuleb, see ka pidama jääb
Staažikad laulumehed on kõik, kuid vaid üks, Margus Raidma, on meesansambli ridades olnud algusest peale ja ainsagi katkestuseta. Liitudes oli ta 20-aastane. Pundi värskeim, kuid samas eakaim liige on Ingeri seltsi esimees Valeri Luukka. Tema astus Pange Poiste ridadesse mullu lahkunud Tõnu Kaasiku asemel. Sõpradel tuli laulda ka Kaasiku ärasaatmisel ning lihtne see polnud. «Jah, Toni oli meie rõõmurull,» ütleb Valli Pang. Et sellest rääkimine kisub tal silma märjaks, viime jutu taas ajalooradadele. Oma sünniloo kohta on Pange Poistel kaks versiooni. Laulumees Mati Kabanenil on meeles järgmine stsenaarium. «Rahvamaja juhataja rääkis: «Näe, sa oled kooris omal ajal laulnud. Mis sa passid õhtuti kodus? Kildu kooli tuli uus muusikaõpetaja, kes nii kangesti tahab meesansamblit teha.» Tollal polnud mobiile ega internetti ja ühel päeval oligi kirjaklambriga ajalehe külge löödud sedel, et palun sel kuupäeval ja sel kellaajal kolhoosi kontoris klaveri juures kokku saada.» Et olla faktiliselt täpne: kuupäev oli 3. veebruar ja aasta 1988. Täpselt samal päeval 30 aastat hiljem peab ansambel juubelipeo ning kutsub kõiki pidulikule kontserdile Vastemõisa rahvamajja. Ah jaa, ja nüüd siis juhendaja mälestused. «Mulle pakuti pensionäride koori või meesansamblit ning mina ütlesin, et ei võta eluilmas neist kumbagi, sest oskan ainult tütarlaste- ja mudilaskoori juhatada. Ühel hommikul aga läksin kooli ja kõik küsisid, kas ma hakkan nüüd meesansamblit juhendama. Stendil olla kuulutus väljas, et Pang, Valli ootab mehi laulma kolmapäeval kell 18.» Ühesõnaga, toonane rahvamaja juhataja Mati Lepik oli omal algatusel kosjasobitajat mänginud. Vallile ütles, et mehed ootavad, ja meestele teatas, et Valli ootab. Mis siin saanukski valesti minna?
Vennad laval ja sõbrad elus
Ehkki Pange Poisse seob huvi muusika ja laulmise vastu, on seltskond erialade poolest üsna kirju: roolikeeraja, postiljon, lukksepp, keevitaja, brigadir ... Suurem jagu mehi laulab veel ka segakooris Sävel, mille juhendaja on samuti Valli Pang. Seega veedetakse üheskoos kaugelt rohkem aega kui kaks tundi nädalas. «Üks asi on kord nädalas proovi teha, aga Pange Poistel on ka päris tihe esinemisgraafik. Püünele astuda tuleb peaaegu igal nädalalõpul. Lustiveres on naistepäevapidu tulemas, Viljandi kultuurimajas pensionäride õhtu, Ugalas naisrahvatantsurühmade pidu ...» loetleb juhendaja. Et tegu on lähedase sõpruskonnaga, näitab seegi, et igal aastal korraldatakse ühiseid väljasõite koos abikaasadega. «Oleme sedasi käinud Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ... Istume bussi, otsime sobiva ööbimispaiga, grillikraam on kaasas ...» pajatab Mati Kabanen ning lisab uhkelt: «Kui eriti hästi läheb, lööme ka laulu lahti. Ühel niisugusel puhkusereisil andsime möödaminnes poolteisetunnise kontserdi, kus ükski lugu ei kordunud.» Esinemisi on Pange Poistel 30 tegutsemisaasta jooksul olnud palju. Ka piiri taha on pääsetud. Kollektiiv on üles astunud Soomes, Rootsis, Poolas, Ukrainas ja mujalgi. Kui üritan kambalt mõnd vahvat reisiseiklust välja peilida, teatavad mehed kavalalt, et need pole lehe jaoks. «Mina ei räägi mingeid naljajutte, mina olen nii korralik,» kõkutab kahemõtteliselt silmi volksutades ka Valli Pang. Üheks tipphetkeks peavad mehed esinemist Soome saatkonnas. Kui põhjanaabrite president Eestis käis ja saatkonnas Toomas Hendrik Ilvesele vastuvõtu korraldas, laulsid just Pange Poisid seal Soome hümni. Praeguseks on punt üle lahe laulmas käinud juba mitu korda ning sealsed laulusõbrad ütlevad tema kohta Pankaa Pojat.
Naiste võim ja meeste vabadus
Repertuaari valimine käivat Pange Poistel demokraatlikult ehk nagu Mati Kabanen lõõpimisi seletab: «Valli ütleb, et see lugu tuleb, ning meie noogutame ja laulame.» Tegusa meesansambli repertuaaris on sadakond muusikapala ning juhendaja kinnitust mööda ongi kõige raskem ülesanne uute lugude hankimine. «Ega aitähi eest noote saa. Olen ise seadnud laule, Ülar (Ülar Meekler, üks koosseisu liige – toimetus) on hea abiline, aitab üht-teist arvutist välja printida. Kui sügis tuleb, on mul kodus põrand noote täis. Otsin ja kuulan ja arranžeerin ...» Kui uurin, mismoodi maskuliinne kooslus naise diktatuurile allub, läheb taas aasimiseks. «Meil on lihtne tõde: las Valli jahvatab, meil omad tegemised,» teatab Mati Kabanen ja käivitab meeste naerumürina. «Tegelikult proovis ja esinemistel paneb ta ikka oma sõna maksma, aga vaba aja tegevuskavad määrame meie.» Valli Pang leiab seepeale, et mehed on ühed parajad naljaninad. «Meil on lõbus. Nemad pilluvad huumorit ja mina olen nagu kuninga kass. Proovides on nad ikka kuulekad ja imeilusa dünaamikaga, oskavad vaikselt laulda. See on suur kunst.» Seepeale põrutab Kabanen jälle: «Vallil on proovis üks põhilisi käsklusi «Ei hinga!». Ükskord hakkasin proovist koju tagasi sõitma ja ringi peal Olerexi juures tundsin, et pilt hakkab taskusse minema. Siis tuli meelde, et nüüd võin ju jälle kopsud täis tõmmata.» Järgneb uus naerumürin ning juhendajagi laseb end voolul kaasa viia. «Oh jah, poisid on mul tegelikult head,» lausub ta ja pühib silmi. Ning jälle ei jää Kabanen vastust võlgu: «Sa oled minevikus kinni. 30 aastaga on poistest mehed saanud. Praegu võiks olla pundi nimi Pange Vanad või Vanad Panged.» Koostoimimise võimalikkuse võtab kokku sünnipäevalaps Bernhard Aaremaa: «Ega mehed ole teistsugusemad kui naised. Meiegi jagame oma rõõme ja muresid. Oleme üksteise eluga kursis, sest oleme sõbrad ka väljaspool neid kahte tundi nädalas.» Kõigil laulumeestel on oma pereelu ja töökohustused. Mis siis ikkagi sunnib vabadel õhtutundidel sellise lisakohustuse ette võtma? «See on sama rumal harjumus kui söömine,» leiab Kabanen. «Saad maigu suhu ja enam ilma ei suuda.» Mehed täiendavad läbisegi. «See on see kambavaim.» – «Hea seltskond on!» – «Saab nalja ja muusikat armastame kõik.»
Igatahes paistab, et Pange Poistel jaksu jagub, ning kui reporter purgitäie Valli Pange marineeritud võiseentega teele saadetakse, pole kahtlust, et kümne aasta pärast võib taas ümber laua istuda ja juubelijuttu puhuda.
Kes tuleb, see ka pidama jääb
Staažikad laulumehed on kõik, kuid vaid üks, Margus Raidma, on meesansambli ridades olnud algusest peale ja ainsagi katkestuseta. Liitudes oli ta 20-aastane. Pundi värskeim, kuid samas eakaim liige on Ingeri seltsi esimees Valeri Luukka. Tema astus Pange Poiste ridadesse mullu lahkunud Tõnu Kaasiku asemel. Sõpradel tuli laulda ka Kaasiku ärasaatmisel ning lihtne see polnud. «Jah, Toni oli meie rõõmurull,» ütleb Valli Pang. Et sellest rääkimine kisub tal silma märjaks, viime jutu taas ajalooradadele. Oma sünniloo kohta on Pange Poistel kaks versiooni. Laulumees Mati Kabanenil on meeles järgmine stsenaarium. «Rahvamaja juhataja rääkis: «Näe, sa oled kooris omal ajal laulnud. Mis sa passid õhtuti kodus? Kildu kooli tuli uus muusikaõpetaja, kes nii kangesti tahab meesansamblit teha.» Tollal polnud mobiile ega internetti ja ühel päeval oligi kirjaklambriga ajalehe külge löödud sedel, et palun sel kuupäeval ja sel kellaajal kolhoosi kontoris klaveri juures kokku saada.» Et olla faktiliselt täpne: kuupäev oli 3. veebruar ja aasta 1988. Täpselt samal päeval 30 aastat hiljem peab ansambel juubelipeo ning kutsub kõiki pidulikule kontserdile Vastemõisa rahvamajja. Ah jaa, ja nüüd siis juhendaja mälestused. «Mulle pakuti pensionäride koori või meesansamblit ning mina ütlesin, et ei võta eluilmas neist kumbagi, sest oskan ainult tütarlaste- ja mudilaskoori juhatada. Ühel hommikul aga läksin kooli ja kõik küsisid, kas ma hakkan nüüd meesansamblit juhendama. Stendil olla kuulutus väljas, et Pang, Valli ootab mehi laulma kolmapäeval kell 18.» Ühesõnaga, toonane rahvamaja juhataja Mati Lepik oli omal algatusel kosjasobitajat mänginud. Vallile ütles, et mehed ootavad, ja meestele teatas, et Valli ootab. Mis siin saanukski valesti minna?
Vennad laval ja sõbrad elus
Ehkki Pange Poisse seob huvi muusika ja laulmise vastu, on seltskond erialade poolest üsna kirju: roolikeeraja, postiljon, lukksepp, keevitaja, brigadir ... Suurem jagu mehi laulab veel ka segakooris Sävel, mille juhendaja on samuti Valli Pang. Seega veedetakse üheskoos kaugelt rohkem aega kui kaks tundi nädalas. «Üks asi on kord nädalas proovi teha, aga Pange Poistel on ka päris tihe esinemisgraafik. Püünele astuda tuleb peaaegu igal nädalalõpul. Lustiveres on naistepäevapidu tulemas, Viljandi kultuurimajas pensionäride õhtu, Ugalas naisrahvatantsurühmade pidu ...» loetleb juhendaja. Et tegu on lähedase sõpruskonnaga, näitab seegi, et igal aastal korraldatakse ühiseid väljasõite koos abikaasadega. «Oleme sedasi käinud Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ... Istume bussi, otsime sobiva ööbimispaiga, grillikraam on kaasas ...» pajatab Mati Kabanen ning lisab uhkelt: «Kui eriti hästi läheb, lööme ka laulu lahti. Ühel niisugusel puhkusereisil andsime möödaminnes poolteisetunnise kontserdi, kus ükski lugu ei kordunud.» Esinemisi on Pange Poistel 30 tegutsemisaasta jooksul olnud palju. Ka piiri taha on pääsetud. Kollektiiv on üles astunud Soomes, Rootsis, Poolas, Ukrainas ja mujalgi. Kui üritan kambalt mõnd vahvat reisiseiklust välja peilida, teatavad mehed kavalalt, et need pole lehe jaoks. «Mina ei räägi mingeid naljajutte, mina olen nii korralik,» kõkutab kahemõtteliselt silmi volksutades ka Valli Pang. Üheks tipphetkeks peavad mehed esinemist Soome saatkonnas. Kui põhjanaabrite president Eestis käis ja saatkonnas Toomas Hendrik Ilvesele vastuvõtu korraldas, laulsid just Pange Poisid seal Soome hümni. Praeguseks on punt üle lahe laulmas käinud juba mitu korda ning sealsed laulusõbrad ütlevad tema kohta Pankaa Pojat.
Naiste võim ja meeste vabadus
Repertuaari valimine käivat Pange Poistel demokraatlikult ehk nagu Mati Kabanen lõõpimisi seletab: «Valli ütleb, et see lugu tuleb, ning meie noogutame ja laulame.» Tegusa meesansambli repertuaaris on sadakond muusikapala ning juhendaja kinnitust mööda ongi kõige raskem ülesanne uute lugude hankimine. «Ega aitähi eest noote saa. Olen ise seadnud laule, Ülar (Ülar Meekler, üks koosseisu liige – toimetus) on hea abiline, aitab üht-teist arvutist välja printida. Kui sügis tuleb, on mul kodus põrand noote täis. Otsin ja kuulan ja arranžeerin ...» Kui uurin, mismoodi maskuliinne kooslus naise diktatuurile allub, läheb taas aasimiseks. «Meil on lihtne tõde: las Valli jahvatab, meil omad tegemised,» teatab Mati Kabanen ja käivitab meeste naerumürina. «Tegelikult proovis ja esinemistel paneb ta ikka oma sõna maksma, aga vaba aja tegevuskavad määrame meie.» Valli Pang leiab seepeale, et mehed on ühed parajad naljaninad. «Meil on lõbus. Nemad pilluvad huumorit ja mina olen nagu kuninga kass. Proovides on nad ikka kuulekad ja imeilusa dünaamikaga, oskavad vaikselt laulda. See on suur kunst.» Seepeale põrutab Kabanen jälle: «Vallil on proovis üks põhilisi käsklusi «Ei hinga!». Ükskord hakkasin proovist koju tagasi sõitma ja ringi peal Olerexi juures tundsin, et pilt hakkab taskusse minema. Siis tuli meelde, et nüüd võin ju jälle kopsud täis tõmmata.» Järgneb uus naerumürin ning juhendajagi laseb end voolul kaasa viia. «Oh jah, poisid on mul tegelikult head,» lausub ta ja pühib silmi. Ning jälle ei jää Kabanen vastust võlgu: «Sa oled minevikus kinni. 30 aastaga on poistest mehed saanud. Praegu võiks olla pundi nimi Pange Vanad või Vanad Panged.» Koostoimimise võimalikkuse võtab kokku sünnipäevalaps Bernhard Aaremaa: «Ega mehed ole teistsugusemad kui naised. Meiegi jagame oma rõõme ja muresid. Oleme üksteise eluga kursis, sest oleme sõbrad ka väljaspool neid kahte tundi nädalas.» Kõigil laulumeestel on oma pereelu ja töökohustused. Mis siis ikkagi sunnib vabadel õhtutundidel sellise lisakohustuse ette võtma? «See on sama rumal harjumus kui söömine,» leiab Kabanen. «Saad maigu suhu ja enam ilma ei suuda.» Mehed täiendavad läbisegi. «See on see kambavaim.» – «Hea seltskond on!» – «Saab nalja ja muusikat armastame kõik.»
Igatahes paistab, et Pange Poistel jaksu jagub, ning kui reporter purgitäie Valli Pange marineeritud võiseentega teele saadetakse, pole kahtlust, et kümne aasta pärast võib taas ümber laua istuda ja juubelijuttu puhuda.
Reporter: |
|
Foto: |
|
